Paljud linnuliigid on valinud omale elupaigaks asulad, sest leiavad sealt lihtsasti toitu ja pesitsusvõimalusi. Asulates on neile ka vaenlasi vähem kui looduskeskkonnas. Inimestena peame selle olukorraga kohanema ning püüdma võimalikku konflikti nt pesitsemist majakatusel, varakult ennetada.
Varakevad enne pesitsushooaja algust on parim aeg hoone(d) üle vaadata ning vajadusel takistada sellele lindude ligipääs. Üle peab vaatama ligipääsu nii katusele, pööningule, rõdudele kui räästaalustele, samuti kogu pooleliolev ehitis või näiteks laoplats.
Kui kevadel või suvel on plaanis majal katust või voodrit vahetada, tuleb nüüd olla eriti tähelepanelik. Juba pesitsema asunud lindude häirimine on ebaeetiline ja seadusega keelatud, sest poegade kasvatamine on nende jaoks kõige olulisem ja tundlikum periood. Kui nüüd tähele ei pane, tuleb ehitustööd edasi lükata.
Looduse loomulikku eluringi peaks inimene sekkuma võimalikult vähe ja linnud on linnakeskkonna loomulik osa. Sekkumine on põhjendatud ainult inimeste tervise või vara kaitseks. Seega on varajane tegutsemine ülioluline. Kui pesas on juba munad ja/või pojad, tuleb neist eemale hoida ning oodata tibude kasvamist ja pesapaigast lahkumist. Poegi häirima minnes, annab inimene ise linnule märku, et ta on ohtlik ja nii suureneb inimesi ründavate isendite hulk. Kui negatiivne kogemus inimestega puudub, kasvatavad nt kajakad rahumeelselt oma pojad suureks ja lahkuvad.
Praktilisi nõuandeid pesitsuse ennetamiseks katustel:
- Kata võrguga või paranda võimalikud avaused ja augud maja räästaalustes ning mujal enne lindude saabumist.
- Hoia katus risust ja muust võimalikust pesamaterjalist puhas, kontrolli katust sageli. Lamekatusel ja rõdul ära hoia tarbetuid esemeid.
- Katust tuleb külastada igapäevaselt ja koristada võimalikud pesaalged, andes nii lindudele märku, et tegu ei ole sobiliku pesapaigaga.
- Linde, näiteks vareseid, hakke ja kajakaid, meelitab inimese lähedale pesitsema ka lihtsasti kättesaadav toit. Hoia prügikastid suletuna ja kogu komposti suletud kompostris.
- Vajadusel kasuta juba enne pesitsemise algust sobivaid peletusvahendeid, nt röövlinnu kujutisi, ridva otsas hõljuvaid tuulelohesid, silma meenutavaid palle vms. Varieeri neid, sest linnud harjuvad ruttu.
Ka siis kui pojad juba suured, ei ole inimese sekkumine nende igapäevaellu vajalik:
On tavapärane, et paljude linnuliikide pojad lahkuvad pesast enne lennuvõimeliseks saamist. Sel ajal nad treenivad oma tiibu. Kui pesast väljunud linnupojal on suled seljas ja ta pole vigastatud, ei vaja ta abi. Vanemad hoiavad sellistel poegadel eemalt silma peal, kuid väga tihti enam ei toida.
Vaid siis kui linnupoeg ei ole ühtlaselt kaetud sulgedega, peaks ta olema veel pesas. Sellisel juhul tõsta poeg ettevaatlikult pessa tagasi. Kui aga pesa näha ei ole, tõsta poeg varjulisse kohta ja lahku. Kui linnuvanem pole ise poega hüljanud, hoolitseb ta poja eest edasi.
Allikas: Keskkonnaamet.ee